27- 29.04.18 Prantsusmaa

27.04 FR piir-Charade 539 km

Ööbisime Andorra-Prantsusmaa piiri lähistel. Siin on lumi ja lumised mäetipud.

Öösel langes õues temperatuur 7 kraadini ja bussis oli 14 kraadi. Lülitasime kütte sisse. Mattias läks kohe hommikul õue lumega mängima. Lumi on muidugi siin must ja kõva koorikuga (teeäärne). Aga ühe väikse lumememme sai ikka teha. Liikusime edasi, täna tuleb täispikk sõidupäev, ees on umbes 500 km. Päeval tõusis temperatuur jälle 20 kraadi juurde. Kevad on täies hoos, mägijõgi vuliseb tee kõrval ja puudel on helerohelised lehed. Ojakesed jooksevad alla mägede külgedelt, eks see on lumesulamise vesi. Hüdroelektrijaam töötab täisvõimsusel.

Sõidame läbi väikeste linnade ja külade, kasutades liikumiseks vaid tasuta teid. Kilomeetreid tuleb küll selle tõttu veidi rohkem ja aega läheb ka, aga huvitav on, ja on mida vaadata.

Diisel maksab 1,38 eur/l, suuremate teede ääres 1,55 eur/l.

Külakestes õitsevad lillad ja valged sirelid. Prantsusmaal on jahedam, kui Hispaanias, aga siiski täiesti kevadine.

Läbime maakohti, kus veised ja lehmad on karjamaal ning põldudel toimetavad traktorid.

Lõunal teeme peatuse teeäärses puhkekohas (siin on neid mitmeid). Saab tühjendada reoveepaagi ja on olemas wc. Teeme lõunasöögi ja sirutame jalgu.

Jõuame A75 peale, veebruaris tulles olime siin teel tunnikese lumevangis, kehvade ilmaolude tõttu (selle kohta saab lugeda siit:https://matkabussiga.blogspot.fi/2018/02/050218-clermont-ferrand-perpignan.html ). Praegu polnud muidugi enam lund ollagi, puhas tee ja kevad.

See on hea tasuta kiirtee. Kiirteel maksis küte 1,60 eur/l. 

Ööbima jäime Clearmont-Ferrandi linna läheduses Charade Aventure juures parklas. Mäe otsast avanes ilmeilus vaade Clearmont Ferrandi tuledes linnale. 

Charade Aventure on seikluspark ja turnimisrada, kuhu tahame homme hommikul minna, kui muidugi ilm lubab.

28.04 Charade - Mulhouse 493 km

Hommik algas vihmasaju ja 8 soojakraadiga. Nagu kiuste, ei saagi seiklusparki minna. Märja ilmaga pole seal midagi teha.

Mis siis ikka, tuleb jälle pikk sõidupäev, et jõuda FR-Saksa piiri äärde Mulhousei linna.
Pärastlõunaks ilm selgines ja päike tuli välja. 

Esimene tankimine Prantsusmaal, diisel maksis 1,39 eur/l ja panime pool paaki, sellega peaks Saksamaale jõudma ja seal on juba küte odavama hinnaga. Viimase paagitäie keskmine kulu oli küll üks reisi väiksemaid - kõigest 8,9 l sajale. Aga eks see Andorrast tulek oligi peamiselt mäest alla.

Tänane sõidupäev sarnaneb paljuski eilsele, ikka külakesed ja maakohad, väiksemad linnad. Igas asulas paar kirikut.

Õunapuud õitsevad. Tee ääres on eeslid ja aedades punased või siis tumelillad iluvahtrapuud. 

Majadel on ühesugused kivikatused, tumedamat värvi - mustad, hallid või pruunid.

Õhtupoolikul jõudsime Mulhouse linna. Tegime bussiga tiiru linna peal, olime mugavad ja ei viitsinud jalutama minna.

Linn on roheline, pargialadega. Liikus ringi igasugust rahvast, natuke nagu kahtlasevõitu, võib olla, et piiriäärne linn. Ei tea.

Aga olid laiad tänavad ja bussiga täiesti sõidetav.

Ööseks parkisime rongide muuseumi juurde - Cite du train. Homme läheme ronge vaatama.

29.04 Mulhouse - Colmar 50 km
Tänane hommik algas rongimuuseumi külastusega. Cite du train on Euroopas üks suurimad rongimuuseume.

Kollektsioon oli tõesti silmapaistev ja huvitav. Saime sõita kolme erineva rongiga. Ja nägime videot, kuidas tehti kõige tänapäevasema rongiga kiirusrekord - 574 km/h. Jälle üks selline muuseum, mida tasub huvilistel külastada. Lisaks jäi mulle väga hea mulje prantslastest, hoolitakse oma ajaloost ning osatakse seda teistele ka näidata.

Minu arvates sümpaatne ja sõbralik rahvas.

Pärastlõunal sõitsime Colmari linna, mis asub Mulhouseist 50 km põhja pool. See linn oli minu kindel soov ja kinnismõte, mida Prantsusmaal veel näha tahtsin. Kuna Colmaris asuvad muinasjutulised puiduga majad. Ma ei tea, kuidas eestikeeles sellist maja nimetatakse, aga inglisekeeles on half-timbered houses. Sellised majad on minu mälus lapsepõlves vaadatud raamatust või pildilt ja tahtsin need reaalselt ka ära näha.

Kuna linna minek, siis mõtlesime täna parkida kämpingus. Väljavalitu osutus aga ääreni matkabusse täis olema ja üsna nõutult sõitsime linna poole. Et siis Colmari kasvõi bussi aknast vaadata, kui parkimiskohta ei leia. Õnneks oli linna piiril veel üks kämping/parkla, ja isegi parem - nii asukoha, kui ka hinna poolest (11 eur öö). Parkisime bussi ja läksime Colmari linna avastama. Kämpsi vastuvõtust saime linna kaardi. Linn on väga vahva, just selline nagu piltidelt mäletasin.

Jalutasime ja vaatlesime maju, nagu kõnniks muinasjutus. Üks pisike miinus oli ka -palju inimesi. Eks pühapäev, ilus ilm ja üsna turistilik, populaarne paik.

Linnas on kanal (sarnane Veneetsiale), kus saab paadiga väikese tiiru teha (täispilet 5 eur). Vanal ajal vedasid köögiviljakasvatajad mööda seda kanalit oma vilju linna turule. Ja kalamehed elasid kanaliäärsetes majades.

Täna tuleb siis meie viimane ööbimine Prantsusmaal.