23-26.04.18 Hispaanias

23.04. Cadiz -Playa Maro 315 km

Hakkamegi tasapisi Eesti suunas liikuma. Aega oleme selleks sõiduks arvestanud umbes kaks nädalat ja läbida on ca. 5000 km. Me ei lähe päris otse, vaid tahame ikka veel mõned kohad läbi käia, aga sellest räägin reisi jooksul.

Hispaania mandril plaanime sõita läbi selliste kohtade, kus on näha tõelist Hispaaniat. Väldime turistide rohkeid puhkepiirkondi ja suurlinnu. Võimalusel tahame kasutada vaid tasuta teid.

Cadizsi sadamast liikusime edasi mööda lõunarannikut, suunaga Barcelona poole. Esmalt käisime toidupoes (Mercadona). Maasikad on odavad ja head 1,79 eur/kilo ja apelsinid 7 kg kott, 5 eur. 

Seejärel pesulas, kus pesime maha Atlandi ookeani lainete jäljed (buss oli laevas välitekil). Ja tankisime oma LPG ballooni täis (gaas maksab 0,679 eur/l).

Esimeseks ööbimiskohaks valisime Playa Maro rannakese, mis asub Malagast 60 km kaugusel. Sama teed sõitsime veebruaris, Maroko suunas liikudes. Mis siis paari kuuga siinmail muutunud on? Soe on!

Päeval varjus 25-26 kraadi. Põllud on rohelised, apelsinid ja muud viljad on valminud. Hea, kodune tunne on sõita suurte põldude vahel. Loodus lõhnab meeldivalt, tee ääred on täis põllulilli ja roheliseid põõsaid. Hobused ja lambad söövad koplites ja karjamaal. 

Playa Marosse jõudsime õhtupoolikul ja parkisime asula sees olevasse parklasse. Kohe kõrval oli vanaaegne hoone, suhkruroo töötlemise tehas. Jalutasime, nautisime mahedat suveõhtut ja pikki, valgete majadega ääristatud tänavaid. Ümbruses on palju nispero (siin piirkonnas kasvatatav puuvili) puid, banaaniistanduseid, aaloepõldusid ja kasvuhooneid. 

Konnad krooksusid valjult (vist ikka olid konnad) ja  linnud sädistasid puude latvades. Natuke nagu Eesti suveõhtu. Mattias hakkas täna aednikuks (tal on peaaegu iga päev uus amet käsil). Nimelt on ta usin lillekorjaja. Minul on selle üle ainult hea meel, kui mulle lilli tuuakse. Just ilusaid põllulilli, mida siin on igal pool.

24.04. Playa Maro - Les Fonts de l’Algar 492 km

Hommikul käisime rannas.

Armas väike rannake, selge veega. Aga vesi oli külmavõitu ja ei tekitanud ujumise isu. Rannas oli üks restoran, aga muidu üsna privaatne ja inimtühi koht. 

Liikusime edasi - tänaseks sihtkohaks olid Fonts Algari kosed, mis asuvad Benidormi lähedal.

Tee sinna oli mägine, kivine, kuiv ja tolmune.

Temperatuur tõusis kohati 35 kraadini (õues, varjus) ja bussis oli ka väga palav. Kui kõik aknakatted üles tõmmata, siis ikkagi säilib bussis jahedam temperatuur - ainult et...jama on see, et siis ei näe ju välja. 

Teel oli tunneleid ja viadukte. Ning suurel hulgal kasvuhooneid.

Parkisime ööbimiseks Fonts Algari lähistel. Siin on ridamisi restorane ja kohvikuid, mille hoovis või ees saab parkida (tasu eest muidugi). 

25.04. Fonts Algar- Bassella 553 km

Öö möödus looduse häälte saatel, bussi taga vulises jõgi, tuul sahistas puuokstega katusel. Hommikul sädistasid linnud ja haukus koer. Bussis magamine on natuke sarnane telgis ööbimisega. Värske õhk ja hääled õuest. Kuid bussis on ikka kordades mugavam.

Hommikul oli plaanis minna vaatama Algari koskesid, aga kuna ilm oli tuuline ja jahe, ning meie pisikesel piigal silmad rähmased, siis otsustasime mitte minna ja sõitsime edasi. Lisaks oli seal koskede juures kuidagi liialt turistilik olemine, esiteks maksad sissepääsu eest, et kõndida ettenähtud rada ja pärast on suveniiripood. Ei tundu kuidagi õige maksta raha, et näha midagi, mis pole inimese poolt loodud ja mis peaks olema kõigile tasuta nähtav.

 Sihiks võtsime Bassellas asuva mootorrataste muuseumi. Tee kulges esialgu mägede vahel. 

Tortosa lähistel tegime tanklas peatuse lõunasöögiks ja tankimiseks. Diisel maksis 1,109 eur/l. Üks Poola rekkajuht tuli juttu ajama, küsis Maroko kohta ning kutsus endale külla, kui Poolas ringi sõidame.

Enne sisemaale keeramist tegime selle reisi esimese ja ühtlasi viimase supluse Vahemeres.

Meri oli soe, arvan umbes 19-20 kraadi. Rannas rääkisime juttu eestlasest rekkajuhiga, kes koormat ootas ja seniks vee ääres aega parajaks tegi. Inimesed tulevad ikka rääkima, kui bussil Eesti numbrimärki näevad, see on positiivne. 

Sealt edasi keerasime bussi sisemaale, suunaga Andorra poole. Kiire poepeatus maasikate ostmiseks

(võtsime 4,5 kg ning osa sellest panin sügavkülma). Prooviks ostsime ka nispero (hiina ploom) vilju. Need olid hapukad, maitsesid nagu füüsali marjad. Linnas oli õhk väga kuum. Soe on mõnus, aga palavaga hakkavad linnades prügikastid haisema ja kanalisatsioon samuti. Niiet sõitsime kiirelt linnast minema. Eestis õnneks seda muret pole. 

Tee kulges läbi ilusate maakohtade. Siin on nii roheline! Meenuvad lapsepõlve suved, vanavanemate juures Jõhvis. Heinaküüni lõhn, koduloomad, tõeline maaelu. Otsatud põllud, traktorid jõristavad teedel. Maa majapidamised, laudad. See ongi just see, mida näha tahtsime. Inimesed harvivad põldu, kasvatavad loomi, vot see on päris elu. Olemise muudab veel ilusamaks soe õhtupäike, mis meie selja tagant paistab.

Jõuame Bassellasse, kus asub mootorrataste muuseum. Jääme öömajale muuseumi parklasse. Õhtu on mahe ja tuulevaikne, teeme juba tavaks saanud väikese jalutusringi. Maakohtade juures on veel see suur pluss, et parkimiskoha leiab alati ja ei pea kitsastel tänavatel ukerdama.

26.04. Museu Moto Bassella

Hommikul käisime motomuuseumis. Väga huvitav ja tore muuseum. Iga mootorratta juures oli lühike lugu, et mis ja kus. Mulle meeldis, et infotahvlid olid arusaadavas inglise keeles ja igale rattale tekkis oma lugu. Mootorrattad reaalsest ajast ja päriselt kasutuses olnud. Soovitan soojalt motohuvilistele, kes siia kanti satuvad.

Muuseumiga samas hoones on kohvik ja mängunurk, veetsime seal ka veidi aega. Nii muuseas - meie pisike preili tegi mängunurgas oma esimesed sammud, et õhupalli kätte saada :)!

                     

Hispaania on ilus riik ja seda võiks tulla veel kunagi külastama.